Klubbit tamarmik imminnut ilinniarfigisinnaapput, minnerunngitsumik nunanit allanit klubbinit. Taamaattumik aallarteriaritsi. Ilimagisamit ajornannginneruvoq pissarsiaqarnarnerullunilu, oqarpoq suliniummik ataqatigiissaarisoq Ane Hugo Ringdal.
Nukappissat marluk tunuarsimaalaarput. Taamaallutik klubbigisartik peqatigalugu Georgiamut aallarsimapput, kisianni allat akornanni tuluttut oqalunneq nuannarineq ajorpaat. Taamaattorli sapaatip akunnera naanngitsoq, nukappissat scenemut qaqillutik nipilersuutinik tuluttut nalorsitsaaripput, oqaluttuarpoq Ane Hugo Ringdal.
Taanna klubpædagogitut aamma suliniummik ataqatigiissaarisutut peqataavoq. Taassumap aamma aningaasat aallarnissaminnut qinnutigisimavai tamatumalu tamaasa aaqqissuunissaanut piffissaq sivisooq atorsimallugu. Scenimi takuaa pissarsiaqarfiulluartoq.
“Misigisaq nuannerluinnarpoq, perorsaasutut ilaanni allanngueqataasinnaasutut misigalugu. Oqarsinnaavunga, inuusuttut angerlarsimaffimmi ukioq ataaseq ineriartorfigisassartik Georgiamut angalanermi sapaatip akunnera ataatsip iluani ineriartorfigimmassuk.
Erseqqissaassutigaa tuluttut piginnaasaat kisiat eqqarsaatigineqassanngitsut, kisianni aamma inunnik nutaanik naapitsinissamut sapiissuseqalerneq. Aamma namminneq inuunerminnik isiginnittariaaseqalerput piorsarsimassuseq allarluinnaq misigigamikku.
Eqqarsartariaatsitoqqaniinnaveersaarit
Ullumikkut Ane Hugo Ringdalip klubbi qimannikuuaa taarsiullugu UngiAarhusimi Erasmus+-imi suliniutinik ataqatigiissaarisutut sulilerluni. Tassa EU-mit aningaasaateqarfik, ilaatigut Europami inuusuttut akornanni piorsarsimassutsikkut suleqatigiinnernik tapersersuivoq. Tassannga inuusuttut Georgiamit Aarhusimut
klubbimut tikisinniarlugit aningaasat pissarsiarai kingornalu nammineq malinnaalluni. Maannakkut suliai tassaapput kajumissaarinissaq klubbit amerlanerusut assingusumik iliuuseqarnissaannut. Tassami inuusuttut klubbianni perorsaasut peqatigalugit ilinniarnissamut ineriartortitsinissamullu periarfissaqarluarpoq.
“Ukiuni arlalinni inuussutissarsiornermi sulereersimagaanni ilaatigut arlallit pigiliutiinnartoorsimasarpaat,” oqarpoq. “Sooq taama iliortarnersugut puigortoorsinnaasarparput. Allatullu iliortoqarsinnaasarnersoq? Taamaattumik isumassarsiorneq klubbitit allanit pissarsiarineqarsinnaavoq, taakkua allanik ileqqoqarsinnaapput, allanik aningaasatigut periarfissaqarsinnaallutik allaanerusunillu ilaasortaqarsinnaallutik. Taamaattumik immaqa annerpaamik angusinnaavat nunap killeqarfianiit avammut qiviaruit.”
Oqaluttuat atuagassiani matumani Kalaallit Nunaanniit, Savalimmiuniit Sydslesvigimiillu arlalinnik tamanna pillugu assersuutinik takussutissaqarpoq. Minnerunngitsumillu sumiiffinni avannarpasissuni klubbit tallimanngornermi arfininngornermilu kingusinnerusukkut ammasarput. Danmarkimi ileqquunngillat, kisianni misilittakkat Finlandimeersut Sverigemilu takutissimavaat klubbini taakkunanerpiaq pisoqarfiulluarnerpaasartut. Aammalu maani sunniuteqarluartumik allannguilluartoqarsinnaavoq inuusuttuaqqat aqqusinerniit peersillugit taarsiullugulu aalakoornartunik atuiffiunngitsuni peqatigiiffinnut ilanngutsillugit.
“Danmarkimi klubbit pisinnaasarpassuaqarput, kisianni pitsaanerulertuaannarsinnaavugut. Nunani allani perorsaasut saniatigut allanik suliallit atorneqartarput, tamannalu periarfissanik nutaanik immikkut ilisimasalittut sammisanik aalajangersimasunik ineriartortitsinissamut periarfissiivoq. Sverigemi aamma Finlandimi klubbit atuarfimmut imaluunniit sumiiffimmut aalajangersimasumut atassuteqanngillat, kisianni immikkut ittumik sammisassanik tunngaveqarput. Ataaseq skatertarfeqarpoq. Alla angisuumik eqqumiitsulianik suliaqartarfiuteqarpoq, taavalu inuusuttut soqutigisatik aallaavigalugit nuuttarput. Taamaattumik sulisut pisariaqartinneqarput, perorsaariaatsimik allamik piginnaasaqartunik. Taamaattumik pisariaqartinneqarpoq, inuusuttuaqqat nammineq soqutigisatik aallaavigalulgit nuussinnaanissaminnut,” oqarpoq Ane Hugo Ringdal.
Aallartiinnariarit
Danmarkimi klubbit amerlanngillat nunanit allanit klubbinit isumassarsiorfigisartagaannik. Amerlasuut naluaat klubbip marlunnik kilometerinik ungasitsigisumiittup suut suliarisisarneraat. Taakku namminneq ulluinnartik ulapputigivaat, tamannalu Ane Hugo Ringdalip paasisinnaalluarpaa. Ammalumi klubbit aqutsisui oqaloqateqatigigaangamigit piffissaqannginneq akissutaagajuttarpoq.
“Oqaatigisinnaavara ataasiinnarmik aallaavilimmik eqqarsarpallaannginnissaq, kisiannili paasilluarlugu kulturimik naapitsineq qanoq pissarsiaqaataatiginersoq. Qujanartumilli aqutsisut amerlasuut iluatsitsillutik taamaaliortarput. Erasmus+-imut akuerisaasimaguit, taava periuseq annertuumik ajornannginnerulertarpoq. Taamaasillutit siumoortumik akuersissummik suliniutinik suliaqarnissamut tunineqassaatit, taamaasillutillu suliniutinik ataasiakkaanut qinnuteqarnissat pisariaqassanngilaq”
Danmarkimi illoqarfiit arlallit nunani allani illoqarfinnik ikinngutigisaqartarput. Taamaattumik aallartiffiusinnaavoq
illoqarfigisami klubbimik nassaarnissaq, siunnersuivoq Ane Hugo Ringdal. Klubbi Svendborgimiittoq Kalaallit Nunaanni klubbi suleqatigilereersimavaat, taamaattumik aamma aqqut taanna atorlugu ingerlasoqarsinnaavoq.
“Innersuunnerusinnaanngilara. Sunniutaa inuusuttunut annertuupilussuuvoq, taamaattumillu angalanerit taamaattut sulisut akornanni ataatsimoorfiusinnaanerulersitsisarput. Sumiiffimmi ataatsimoorluni nutaanik misigisaqaqatigiilluni immikkut ittumik pisoqartarpoq.
Klubbinut siunnersuutit pingasut
Allanik klubbimik tikeraartarnermik misilittagalimmik ujartuigit. Suut piumasaqaataanersut suullu pissarsiaqaataassanersut tusarniaruk. Aammattaaq Erasmus+ allaffeqarfia saaffigiuk, aallartinnissamut webinareqarput ikiuilluartartuullutillu.
Piorsarsimassutsikkut paarlaasseqatigiinneq pillugu pikkorissarnermut peqataagit. Periarfissat pillugit salto-youth.net-ikkut atuarsinnaavatit. Uanga nammineq sammisamut tunngasumik Inuusuttunut ataatsimiititaliaq aqqutigalugu ataatsimeersuarnermi peqataallunga aallartippunga.
Aalloriarneq tiguguk. Siullermik perorsaasuinnaat aallartissinnaavasi, arlaanninngaanniit aallartiinnariarussi tassanngaaniit sinnera inississuutissavarsi. Upperiuk iliuuseqarneq pissarsiaqarluarfiussasoq.
Ane Hugo Ringdal
1980-imi inuuvoq. Perorsaasutut ilinniarsimasuuvoq aamma suliniutinik aqutsinermut diplomeqarluni. Klubbipædagogitut aallartippoq. 2019-imiilli UngiAarhusimi Erasmus +-imi koordinatoritut allartippoq. Juunip 2025-imili UngiAarhusimi pilersaarusiornermut ataqatigiissaarisutut sulisuuvoq. Aammattaaq Inuusuttunut ataatsimiittaliami Region Midt-ip siulersuisuini ilaasortaavoq.
Del artiklen